Vi anbefaler at du alltid bruker siste versjon av nettleseren din.

Mánát oapmahažžan

Mánát ja nuorat bearrašis?

Váikkuha mánáide ja nuoraide go soamis bearrašis lea buozas, ja sii dárbbašit diehtit mii dáhpáhuvvá. Sáhttá leat ahte don ieš leat pasieantan, oapmahažžan dahje ahte leat váhnen mánnái guhte buohcá ja geas leat oarbinat. Mii buohcciviesus galgat leat veahkkin vai mánát ja nuorat du bearrašis ožžot buori fuola. Diehtojuohkin lea erenoamáš dehálaš psykalaš buozalmasvuođa, gárrenmirkkováttisvuođaid dahje duođalaš rumašlaš buozalmasvuođa dahje vahágiid oktavuođas, muhto sáhttá maiddá leat ávkkálaš eará divššuid oktavuođas.

MÁNÁ LAGÁMUSSAN
Máná ja nuora familjan?

Dát diehto la dunji gænna li máná jali nuora familjan. Soajttá la pasiænnta, lagámus jali æjgát skihpa mánnáj gænna li oarbbena.
 
Mij skihppijvieson sihtap máná ja nuora duv familjan várajda váldeduvvi. Gå nágin familjan la skibás de dat mánájda vájkkut. Sij dárbahi ållessjattuga li rahpasa ja subtsasti mij dáhpáduvvá.

Majt mij skihppijvieson dahkap?
Juohkka bále gatjádip jus mijá pasientajn li máná jali oarbbena gudi li vuollel 18 jage. Gatjádip pasientas ietjastis jali sujsta gut pasientav skihppijviessuj tjuovvu, duola degu æjgádijs.

Sihtap diehtet gåktu mánáj dille la. Dav dahkap duola degu navti jut gatjádip:

  • Ma la mánáj namá ja man vuorrasa li?
  • Gånnå årru máná ja gut sijájt várajda válldá gå pasiænnta giehtadaláduvvá?
  • Majt diehti máná skihpudagá ja giehtadallama birra?

Jus máná dárbahi ienep diedojt jali tjuovvolimev, de la dábálasj ságastit ienebut dáj birra:

  • Gåktu la mánáj dille.
  • Man birra dárbahi máná ienebut diehtet.
  • Gåktu skihpudahka vájkkut familja árggabæjvváj.
  • Gudi máhtti liehket ressursulmutja mánájda: familjan, ráddnáj gaskan jali skåvlån.  

Majt máhttep mij skihppijvieson dunji ja duv familljaj fállat?

  • Ságastallama dujna mánáj birra: Majt máná li vásedam, ma li dábálasj reaksjåvnå ja gåktu aktan ságastihpit dan birra mij dáhpáduvvá. Ietjá tiemá soajtti liehket gåktu dunji la liehket æjgádin gå familjan la skihpudahka.
  • Ságastallama familjajn jali mánáj aktu: Majt máná diehti, gåktu la árggabiejvve rievddam, jus juohkkahasj diehtá majt dárbaj diehtet, gåktu famillja dilev giehtadallá ja mij boahtá dáhpáduvvat åvddålijguovlluj.
  • Dilev láhtjet gå máná ja nuora galggi skihppijviessuj guossáj.
  • Gånnå gávnnat diedojt, viehkev ja doarjjagav.
  • Aktijvuohta ja aktisasjbarggo ietjá dievnastusáj (degu varresvuoda skihppijsujtár, skåvllå jali iehtjáda).

Oajvvadusá ja ráde familljaj

Máná dárbahi rabásvuodav gå nágin familjan la skibás. Rabásvuohta merkaj ságastallabihtit dan birra mij dáhpáduvvá ja gåktu váseduvvá. Máná dárbahi aj sæbrrat mierredit ja viehkedit gånnå ber máhtti.

Vuollelin gávna rádijt ja oajvvadusájt mij luluj sluogas dahkat giehtadaládijn ja dan åvddåla ja maŋŋela. Gå giehtadallama ælla sæmmi guhke, de máhttá rádijt låhkåt aktisasjvuohtan jali navti jut hiehpi vissa bálijn giehtadaládijn.

Åvddål giehtadallam

  • Subtsasta mánájda skihpudagá ja giehtadallama birra nav jåhtelit gå vejulasj.
  • Ájádalá majt máná soajttá li dádjadam, majt diehti ja majt soajttá imájdalli
  • Ságasta rahpasit mánáj dan birra mij dáhpáduvvá. Javla navti gåktu la, ane bágojt majt dádjadi ja aloda gatjádit jus la juoga man birra imájdalli
  • Vuoseda jus dujna l tæksta, gåvå jali video ma tjielggiji giehtadallamav, skihpudagáv jali skihppijviesov vuosedi. Ane diedojt skihppijviesos jali buorre næhttabielijs
  • Pláni gåktu galggabihtit guládallat jus skihppijviessuj hæhttu (telefåvnnå/diedádusá/chat jali guossen mannat). Dagá listav gåktu skihppijviessuj riŋŋgut ja bieja gieda åvddåj sijdan, váj juohkkahasj diehtá gånnå l
  • Pláni mij galggá sijdan dáhpáduvvat ja dagá listajt dábálasj ássjij badjel degu bårrusa, skåvllåbargo, sijddabargo ja asstoájggedåjma
  • Li gus sierralágásj dáhpádusá mánáj iellemin majt galggá mujttet, degu riegádimbiejve?
  • Ságasta mánáj gut galggá diehtet dan birra mij dáhpáduvvá, degu famillja, mánájgárden ja skåvlån
  • Gatjáda mánájs gejt sihti galggi skihpudagá birra diehtet ja jus sihti juojddá subtsastit ietja.
  • Ságasta mánáj ja nuoraj majt máhtti javllat jus aktak gatját skihpudagá jali giehtadallama birra.

Giehtadaládijn

  • Diededa mánájda giehtadallama ja prognosaj birra. Subtsasta navti gåktu dille le ja konkrehta láhkáj.
  • Máhttep rádádallat gåktu mánáj ságastit. Máhttep aj ságastallamijda sæbrrat, aktu jali duv siegen.
  • Ságasta mijájn gåktu skihppijviesov guossidit ja gejna máná bessi guládallat.
  • Sjiehtadit gåktu galggabihtit aktijvuodav bisodit giehtadaládijn
  • Alodit mánájt ietjas bæjválasj dåjmaj joarkket
  • Ane aktijvuodav familjajn, mánájgárdijn ja skåvlån.
  • Jus alvos diedov oattjo: Diededa mánájt maŋŋel gå iesj la reagerim. Gåhtjo ietjá ållessjattugijt viehkken ja ánoda viehkev varresvuoda barggijs jus sidá. Ale ilá guhkijt vuorde åvddål mánájt diededa.

Giehtadallama maŋŋela

  • Lehkit aktan. Joarkkit dåjmaj majt lijkkubihtit jali hihttijit ådå.
  • Ságasta mánáj gåktu skihpudahka ja giehtadallam la sijájt ja familljaj vájkkudam.
  • Subtsasta mánájda bessi dåbddåt ja miejnnit majt sihti, ja jut la årnigis sihke aktu liehket ja rádnaj siegen.
  • Aloda dábálasj asstoájggedåjmajda
  • Ságastit aktan mij dáhpáduvvá skihpudagájn, bargojn ja árggabiejvijn familjan.
  • Ságastit aktan makkir dahkamusá mánájn li sijdan. Hiehpi gus jali bierri gus dajt målssot?
  • Válldit vuosstáj viehkev ja doarjjagav iehtjádijs vájku mij lisj, familjas, rádnajs, rádnájs, mánájgárdes jali skåvlås.
  • Adnit aktijvuodav skåvlåjn, mánájgárdijn ja asstoájggedåjmaj familja dile ja skihpudagá åvddånime vuoksjuj.
  • Ságasta náginijn jus mánáj badjel juorrula.

Sidá gus ienebut diehtet?

  • Lågå ienebut majt máná dárbahi, gåsstå máhtá viehkev åhtsåt ja gåktu máhtá mánáj ja nuoraj ságastit næhttabájken helsenorge.no
    Gå máná guossidi æjgádijt jali oarbbenijt skihppijvieson de máhtti gålojt oadtjot mávsedum. Lågå ienebut gåktu besa åhtsåt Pasientreiser. Máhtá aj gatjádit mijájs skihppijvieson.
    Gej guládallat gå máná li lagámussan Varresvuohta Nuortta skihppijviesojn.



MÁNNÁ OAPMAHAŽŽAN
Mánát ja nuorat bearrašis?

Dát dieđut leat dutnje geas mánát dahje nuorat bearrašis. Don soaittát pasieanta, oapmahaš dahje váhnen buohcci mánnái geas oappát ja/dahje vielljat.
 
Mii dáppe buohcciviesus háliidat ahte mánát ja nuorat bures fuolahuvvojit. Sii dárbbašit rabas ja rehálaš rávisolbmuid.

Maid dahkat dáppe buohcciviesus?
Mii jearrat álo min pasieanttain leat go sis leatgo sis mánát dahje oappát/vielljat vuollel 18 jagi. Mii jearrat pasieanttas alddis, dahje sus gii čuovvu pasieantta buohccivissui, nu mo ovdamearkka dihtii mielčuovvu dahje váhnen.

Mii háliidat beassat veahá diehtit mo mánáin lea dilli. Dan mii dahkat earret eará go jearrat:

  • Mii lea namma ja man boarrásat leat mánát?
  • Gos mánát ásset ja geat sin fuolahit go pasieanta oažžu divššu?
  • Maid dihtet mánát buozalmasvuođa ja divššu birra?

Jus mánáin orro dárbu eanet dieđuide dahje čuovvoleapmái de lea dábálaš eanet háleštit:

  • Mo mánáin manná.
  • Mas dárbbašit eanet diehtit.
  • Mo váikkuha buozalmasvuohta bearraša árgabeaivvis.
  • Geat muđui sáhttet leat doarjjan mánáide: bearrašis, lagaš birrasis dahje skuvllas.  

Maid sáhttit mii dáppe buohcciviesus fállat dutnje ja bearrašiiddát?

  • Ságastallamiid duinna mánáid birra: Maid leat mánát vásihan, mat leat dábálaš reakšuvnnat ja mo háleštehpet dili birra. Eará fáttát sáhttet leat mo dutnje lea váhnemin go bearaš vásiha buozalmasvuođa.
  • Ságastallamat olles bearrašiin dahje dušše mánáin: Maid dihtet mánát, mo lea árgabeaivi rievdan, leatgo buohkain dat dieđut mat galggašedje, mo gieđahallá bearaš dili ja dan mii dáhpáhuvvá ovddos guvlui.
  • Heivehit go mánát ja nuorat bohtet guossái buohccivissui.
  • Dieđut buriid báikkiin gos gávdná dieđuid, veahki ja doarjaga.
  • Oktavuohta dahje ovttasbargu eará bálvalusain (omd dearvvašvuođadivššárin, skuvllain dahje earáin).

Neavvagat ja rávvagat bearrašii

Mánát dárbbašit rabasvuođa go muhtun bearrašis lea buohccán. Rabasvuohta mearkkaša ahte háleštehpet dilálašvuođa birra ja mo dat dovdu. Mánát dárbbašit maiddái beassat leat mielde mearridemiin ja leat mielde veahkeheamen dainna mainna sii máhttet.

Dás vuolábealde gávnnat neavvagiid ja rávvagiid ahte mii sáhttá leat jierpmálaš bargat ovdal divššu, divššu áigge ja maŋŋá divššu. Go iešguđet divššut eai bistte seamma guhká de sáhttá neavvagiid lohkat sihke ollislaččat dahje dain iešguđet áigodagain divššu áigge.

Ovdal divššu

  • Muital mánáide buozalmasvuođa ja divššu birra nu árrat go vejolaš.
  • Jurddaš maid mánát sáhttet leat jo áican, maid sii dihtet ja maid sii soitet imaštallat.
  • Hála rahpasit mánáin dan birra mii dáhpáhuvvá. Leage rehálaš, geavat sániid man áddejit ja ávžžut mánáid jearrat jus imaštit maidige.
  • Čájet áinnas teavsttaid, govaid dahje videoid mat čilgejit divššu, buozalmasvuođa dahje buohcciviesu. Geavat buohcciviesu dieđuid dahje buriid neahttasiidduid.
  • Plánedehpet mo oktavuođa doalaha go čálihuvvo buohccivissui (telefovnna/dieđut/neahttačálašeapmi dahje galledeamit buohcciviesus). Ráhkadehpet listtu mas buohcciviesu oktavuođadieđut ja bidjet dakkár báikái ruovttus man buohkat dihtet.
  • Plánedehpet mii ruovttus geavvá ja ráhkadehpet listtuid dábálaš hommáide nu mo borramii, leavssuide, viessobargguide ja astoáiggehommáide.
  • Leat go erenoamáš dáhpáhusat mánáid eallimiin man ferte fuolahit, nu mo ovdamearkka dihtii riegádanbeaivvit?
  • Hála mánáin geat ožžot dieđuid dili birra, nu mo ovdamearkka dihtii bearaš, mánáidgárdi ja skuvla.
  • Jeara mánáin gean sii háliidit galget beassat diehtit buozalmasvuođa birra ja geaidda ieža háliidit muitalit?
  • Hála mánáiguin ja nuoraiguin maid sáhttet muitalit jus geat ge jearahit buozalmasvuođa dahje divššu birra.

Divššu áigge 

  • Muital mánáide divššu ja prognosaid birra. Lea ge rehálaš ja konkrehta.
  • Mii sáhttit neavvut mo mánáiguin sáhttá ságastallat. Mii sáhttit maid searvat ságastallamiidda, sihke dušše mánáin dahje ovttas duinna.
  • Hála minguin buohcceviessogalledemiid birra ja geat mánáid oktavuođaolbmot leat.
  • Šiehtadehpet mo oktavuođa doallabehtet divššu áigge
  • Movttiidahte mánáid joatkit iežaset árgabeaivve doaimmaiguin
  • Doalat oktavuođa bearrašiin, mánáidgárddiin ja skuvllain.
  • Jus oaččut duođalaš dieđu: Muital mánáide easkka de go ieš leat beassan reageret. Fátmmas eará rávis fuolahanolbmuid ja jeara sáhttet go dearvvašvuođabargit leat mielde jus nu háliidat. Ále vuordde menddo guhká muitaleames mánáide.

Divššu maŋŋá

  • Geavahehpet áiggi ovttas. Jotket doaimmaiguin maidda liikobehtet dahje fuomášehpet ođđa doaimmaid.
  • Ságastala mánáiguin mo buozalmasvuohta ja dikšu lea čuohcan sidjiide ja bearrašii.
  • Muital mánáide ahte ožžot dovdat ja oaivvildit justa maid háliidit, ja ahte lea ortnegis leahkit sihke okto ja skihpáriiguin.
  • Movttiit bargat dábálaš astoáiggedoaimmaid.
  • Ságastala bearrašiin mii dáhpáhuvvá ovddos guvlui buozalmasvuođain, bargguin ja bearraša árgabeaivvi diliin.
  • Ságastallet makkár doaimmat ja barggut mánáin leat ruovttus. Leat go dat heivvolaččat vai galggašii go muhttit.
  • Váldde vuostá veahki ja doarjaga vaikko masa, sihke bearrašis, skihpáriin, ránnjáiguin, mánáidgárddis dahje skuvllas.
  • Doalat oktavuođa skuvllain, mánáidgárddiin ja astoáiggearenaiguin bearraša dili birra ja mo buozalmasvuohta ovdána.
  • Gulahala geainna nu jus leat fuolas mánáid diliin.

Háliidat go diehtit eanet?
Loga eanet das maid mánát dárbbašit, gos gávnnat veahki ja mo sáhtát ságastallat mánáiguin ja nuoraiguin helsenorge.no`s
Mánáid mátkegolut sáhttet gokčojuvvot go galledit váhnemiid dahje oappáid/vieljaid buohcciviesus. Loga mo sáhtát ohcat Pasientreiser. Sáhtát maid jearrat mis dáppe buohcciviesus.

Oktavuođaolbmot mánáide mat leat oapmahaččat Dearvvašvuohta Davvi buohcciviesuin

MAANAH GOH LÏHKE FUELHKIE
Maanah jïh noerh fuelhkesne?

Daate lea bïevnesh dutnjien man maanah jallh noerh fuelhkesne. Datne dagke skïemtjije, lïhke fuelhkie jallh eejhtege skïemtjes maanese åerpenigujmie.
 
Mijjieh skïemtjegåetesne sïjhtebe viehkine årrodh guktie maanah jïh noerh dov fuelhkesne hijvenlaakan såjhtoem åadtjoeh. Gosse naakenh fuelhkesne leah skïemtjes dellie dïhte aaj maanide baajnehte. Dah daarpesjieh geerve almetjh leah ræhpas jïh eerlege dan bïjre mij sjugniehtåvva.

Maam skïemtjegåetesne darjobe?

Mijjieh iktesth mijjen skïemtjijh gihtjebe mejtie dej leah maanah jallh åerpenh vuelelen 18 jaepieh. Mijjieh skïemtjijem jïjtjh gihtjebe, jallh dam mij skïemtjijem skïemtjegåetien gåajkoe dåerede, goh dåeriedæjja jallh eejhtegh.

Mijjieh sïjhtebe ånnetji daejredh guktie lea maanajgujmie. Dam darjobe daej gyhtjelassigujmie:

  • Guktie maanaj nommh jïh man båeries leah?
  • Gusnie maanah årroeh jïh gïeh dejtie sujhtieh gosse skïemtjije båehtjierdimmiem åådtje?
  • Maam maanah skïemtjelassen jïh båehtjierdimmien bïjre daejrieh?
Jis maanah bïevnesh jallh vielie dåarjoehtimmiem daarpesjieh, dellie sïejhme vielie daan bïjre soptsestidh:
  • Guktie lea maanajgujmie.
  • Man bïjre maanah daarpesjieh vielie daejredh.
  • Guktie skïemtjelasse aarkebiejjiem fuelhkesne baajnehte.
  • Gie maehtieh maanaj vierhtiealmetjinie årrodh: fuelhkesne, lïhkes byjresisnie jallh skuvlesne.

Maam mijjieh skïemtjegåetesne maehtebe dutnjien jïh dov fualhkan faalehtidh?

  • Soptsestallemh datnine maanaj bïjre: Maam maanah dååjreme, mij sïejhme reaksjovnh jïh guktie dijjieh ektesne soptsestidie dan bïjre mij sjugniehtåvva. Jeatjah teemah maehtieh årrodh guktie lea dutnjien eejhteginie årrodh gosse fuelhkie skïemtjelassem dååjroeh.
  • Soptsestallemh fuelhkine jallh maanajgujmie oktegh: Maam maanah daejrieh, guktie aarkebiejjien jielede lea jorkesamme, mejtie gaajhkesh dejtie bïevnesidie utnieh mejtie daarpesjieh, guktie fuelhkie tsiehkiem gïetede jïh mij åvtese sjugniehtåvva.
  • Sjïehteladtedh gosse maanah jïh noerh edtjieh guessine mïnnedh skïemtjegåetesne.
  • Bïevnesh hijven sijjiej bïjre gusnie maehtieh daajroem, viehkiem jïh dåarjoem gaavnedh.
  • Gaskese jïh laavenjostoe jeatjah dïenesjigujmie (v.g. healsoeskïemtjesåjhtere, skuvle jallh jeatjebh)


Tipshjïh raerieh fualhkan

Maanah eerlegevoeten daarpesjieh gosse naakenh fuelhkesne leah skïemtjes. Eerlegevoete sæjhta jiehtedh dijjieh soptsestidie dan bïjre mij sjugniehtåvva jïh guktie fïereguhte dam dååjroe. Maanah aaj daarpesjieh meatan årrodh moenedh jïh laavenjassigujmie viehkiehtidh mejtie haalvoeh.

Vuelielisnie raerieh jïh tipsh gaavnh dan bïjre mij maahta væjsehke årrodh darjodh båehtjierdimmien åvtelen jïh mænngan, jïh mearan båehtjierdimmesne. Juktie joekehts båehtjierdimmieh joekehts gåhkoeh utnieh, maahta gaajhkh raerieh tjåenghkies lohkedh jïh ovmessie boelhki båehtjierdimmesne.

Båehtjierdimmien åvtelen

  • Soptsesth maanide skïemtjelassen jïh båehtjierdimmien bïjre dan varke gåarede
  • Ussjedh ånnetji maam maanah joe guarkeme, maam daejrieh jïh mïsse dah onterdieh
  • Soptsesth eerlegelaakan maanajgujmie dan bïjre mij sjugniehtåvva. Årroeh eerlege, nuhtjh baakoeh mejtie guarkoeh jïh madtjeldehtieh dejtie gihtjedh jis mïsse akt onterdieh
  • Vuesehth maaje teekstem, guvvieh jallh videovem mah båehtjierdimmiem jallh skïemtjelassem tjïelkestieh, jallh skïemtjegåetiem vuesiehtieh. Nuhtjh bïevnesh skïemtjegåeteste jallh hijven nedtesæjroeh
  • Soejkesjidie guktie edtjede gaskesem hööltedh gosse naaken edtja skïemtjegåetesne årrodh (tellefovne/bïevnesh/chat jallh guessine mïnnedh skïemtjegåetesne). Darjode læstoem govlehtallijebïevnesinie skïemtjegåatan jïh utnede dam våajnoes sijjesne gåetesne guktie gaajhkesh daejrieh gusnie leah
  • Soejkesjh mij edtja gåetesne sjugniehtovvedh jïh darjoeh bijjieguvvieh sïejhme aati bijjeli goh maalestahkh, leaksoeh, gåetiebarkoe jïh astoeaejkien darjomh
  • Mah sjïere heannadimmieh maanaj jieliedisnie mejtie tjuara krööhkestidh, goh reakedsbiejjieh?
  • Soptsesth maanajgujmie gïeh sijhtieh bïevnesh åadtjodh dan bïjre mij sjugniehtåvva, vuesiehtimmien gaavhtan fuelhkie, maanagïerte jïh skuvle
  • Gihtjh maanide gïeh sijjieh sijhtieh edtjieh skïemtjelassen bïjre daejredh jïh mejtie sijhtieh dam jïjtjh soptsestidh
  • Soptsesth maanajgujmie jïh noerigujmie maam maehtieh jiehtedh jis naaken skïemtjelassen jallh båehtjierdimmien bïjre gihtjieh
Båehtjierdimmesne
  • Bievnieh maanide båehtjierdimmien jïh prognovsen bïjre. Årroeh eerlege jïh tjyölkehke.
  • Maehtebe raerieh vedtedh guktie maahta maanajgujmie soptsestidh. Mijjieh aaj maehtebe meatan årrodh soptsestalleminie, oktegh jallh datnine ektine.
  • Soptsesth mijjine vaaksjomen bïjre skïemtjegåetesne, jïh gie maanaj govlehtallijh
  • Seamadidie guktie edtjede gaskesem hööltedh sinsitnine båehtjierdimmesne
  • Madtjeldehtieh maanide sijjen biejjieladtje darjomigujmie jåerhkedh
  • Höölth gaskesem fuelhkine, maanagiertine jïh skuvline.
  • Jis itjmies bïevnesem åadtjoeh: bievnieh maanide mænngan datne jïjtje leah åådtjeme reageeredh. Soptsesth jeatjah hoksealmetjigujmie jïh birrh healsoebarkijh stïeresne årrodh jis datne dam sïjhth. Aellieh fer guhkiem vuertieh maanide bievnedh.
Båehtjierdimmien mænngan
  • Årrode jïjnjem ektesne. Jåerhkede darjomigujmie mejtie lyjhkede jallh hæhtadidie orre.
  • Soptsestidie maanajgujmie guktie skïemtjelasse jïh båehtjierdimmie leah dejtie jïh fuelhkiem baajnehtamme.
  • Soptsestidie maanide dah maehtieh damtedh jïh mïeledh maam sijhtieh, jïh hijven dovne oktegh årrodh jïh voelpigujmie ektine.
  • Madtjeldehtede sïejhme astoeaejkien darjoemidie
  • Soptsestidie ektesne dan bïjre mij sæjhta åvtese sjugniehtovvedh skïemtjelassine, barkojne jïh aarkebiejjine fuelhkesne.
  • Soptsestidie ektesne mah laavenjassh maanaj leah gåetesne. Dah sjiehteles jallh byöroe dejtie jarkelidh?
  • Jiehtede jaavoe jis fuelhkie, voelph, kraannah, maanagiertie jallh skuvle sijhtieh viehkiem jïh dåarjoem vedtedh mïsse akt.
  • Jåerhkede gaskesem skuvline, maanagiertine jïh astoeaejkien darjomigujmie fuelhkien tsiehkien bïjre jïh guktie skïemtjelasse evtiesåvva.
  • Soptsesth naakeninie jis maanijste tjoeperdh.


Sïjhth vielie daejredh?

Lohkh vielie dan bïjre maam maanah daarpesjieh, gusnie maahtah viehkiem ohtsedh jïh guktie maahtah maanajgujmie jïh noerigujmie soptsestidh daesnie helsenorge.no
Maanah maehtieh maaksoeh vuelkemen åvteste åadtjodh gosse guessine minnieh eejhtegidie jallh åerpienidie skïemtjegåetine. Lohkh vielie guktie maahtah ohtsedh daesnie Pasientreiser. Maahtah aaj mijjem skïemtjegåetesne gihtjedh.

Maanaj govlehtallijh goh lïhke fuelhkie skïemtjegåetine Healsoe Noerhtesne


Sist oppdatert 18.12.2023