Diagnose
Bipolar lidelse
Bipolar lidelse kjennetegnes ved gjentatte og store variasjoner i humør, energi og aktivitetsnivå. Bipolar lidelse omfatter både depressive episoder og perioder med sterk oppstemthet, også kalt mani eller hypermani.Symptomer
Bipolar lidelse deles inn i to typer. Bipolar lidelse type 1 innebærer at du opplever episoder med depresjon og mani. Ved bipolar lidelse type 2 har du episoder med depresjon og hypomani, som er en mildere form for mani. Noen har også perioder med blandede symptomer, med både depresjon og mani. Det er vanlig å ha stabile perioder med normalt stemningsleie og energinivå, ofte over måneder og år.
Depressive episoder
Maniske episoder
Hypomane episoder
Andre psykiske lidelser
Årsaker
Henvisning og vurdering
Guorahallan/čielggadeapmi
Go galgat identifiseret bipolára gillámuša eará dilálašvuođain, de lávet mii jearrat sihke aliduvvon ja vuoliduvvon jiena birra, mii lea maniija ja lossamiela dovdomearka.
Buohcciviesus mii hupmat duinna movt dus lea ruovttus, skuvllas ja barggus ja go leat earáiguin fárrolaga. Mii hupmat maid gárrenmirkkuid ja iešsoardima- ja veahkaváldinriskka birra, jus oaidnit dárbbu dasa.
Fágapersovdna iská du ja don oaččut skovi maid galggat deavdit. Dán muttos lea maid dábálaš ahte mii hupmat du oapmahaččaiguin, jus mieđat dasa.
Muhtun pasieanttat dárbbašit leat sisačálihuvvon čielggadan - ja/dahje dikšunáigodagas. Lea lossamiela čikŋodat mii dan mearrida. Maniska pasieanttat sisačálihuvvojit dábálaččat jándordikšumii.
Máŋggabealat čielggadeapmi
Bipolára diagnosa dagaha dávjá ahte dikšun bistá guhká. Vuđolaš čielggadeapmi lea eaktu buori dikšui. Čielggadeapmi dáhpáhuvvá dávjá ságastallamiin ja struktuvrralaš kártenreaidduid geavahemiin. Dat sisttisdoallá earret eará:
- Sosiála beliid
- Ovddeš gillámušaid
- Áigeguovdilis psykalaš dávdamearkkaid
- Rumašlaš dearvvašvuođa
- Dálkkas ja gárrenmirko geavaheami
- Psykalaš gillámušaid bearrašis
- doaibmandási
- Áigeguovdilis dáhpáhusaid eallimis
- Persovnnalašvuođa kártema
- resurssaid
Du iežat vásáhus gillámušas boahtá maid deattuhuvvot, ja lea sávahahtti ahte oažžut dieđuid muhtun du lagasolbmuin.
Dálkkaslaš dikšun bipoláragillámušas
Bipolára gillámuš - psykologalaš dikšun
Psykiatriija jándordikšun
Elektrokonvulsiiva terapiija
Máŋggabealat gillámušaid dikšun
Sihke bipolára málle 1:s ja bipolára málle 2:s lea badjelmeare dávjodat eará psykalaš gillámušain nugo ADHD, bággu- ja garra balu gillámušat. Dáidda gillámušaide gáibiduvvo sierra dikšun.
Dikšu
Makkár mállet divššu don dárbbašat leat sorjavaš das:
- makkár mállet bipolára gillámušain don gillát
- man muttos don lea
- man duođalaš dát muddu lea
Guokte deháleamos bipolára gillámuša dikšunmálle leat dálkkaslaš dikšun ja psykologalaš dikšunmálle mas deattuhuvvo oahpaheapmi (psykoedukašuvdna).
Čuovvoleapmi
Pasieanttat geat leat leamaš bipolára gillámuša divššus ožžot čuovvoleami mii lea heivehuvvon sin dárbbuide. Čuovvoleapmi lea earret eará sorjavaš das man duođalaš gillámuš lea.
Muhtumat dárbbašit spesialistadearvvašvuođabálvalusas čuovvoleami. Oallugiidda lea dikšun leamaš nu effektiiva ahte fástadoavttir sáhttá váldit badjelasas ovddasvástádusa čuovvoleamis.
Mii addit álot dieđu fástadoaktárii makkár dálkasiid don dárbbašat ja makkár iskosiid berret váldit.
Lea maiddái dehálaš ahte don ieš geahččalat doalahit birgenmuttus dávdda. Dan sáhtát dahkat go rievdadat eallinvuogi, leat áicil jietnarievdamiidda ja ozat veahki árra muttus.
Mađi ovdal oaččut divššu ođđa maniija dahje lossamiela muttus, dađi álkit lea iežat oažžut dássedin, ja hehttet ahte dávda beassá ovdánit.
Vær oppmerksom
Jietnarievdan sáhttá mearkkašit ahte maniska dahje lossamiella muddu lea ovdáneami. Dasa dárbbašat jođánis divššu.
Okta dehálaš oassi bipolára gillámuša divššus lea oažžut sihke pasieantta ja su birrasa áiciliin dakkár rievdadusaide. Mii earret eará ráhkadit heahteplána.
Heahteplána veahkeha du:
- šaddat dihtomielalažžan fuomášit rievdadusaid
- plánet movt sáhtát bissehit negatiiva ovdáneami
- muitalit movt buoremusat sáhtát ohcat veahki
Plána galgá leat čálalaččat ja galgá ráhkaduvvon ovttas veahkkeapparáhtain ja du lagamusaiguin. Veahkkeapparáhtas lea geatnegasvuohta čuovvut dán plána.
Kontakt
Sykehuset Levanger
Klinikk for psykisk helsevern og rus
![Bygningsfasade på Sykehuset Levanger. Foto.](/4a8144/siteassets/bilder/bygninger/sykehuset-levanger.png?format=webp&width=512&height=293&quality=80)
Sykehuset Levanger
Kirkegata 2
7601 Levanger
![En bygning med et helikopter foran seg](/4a79c1/contentassets/50dfc36c693f48cf99df2969f8b5e189/sykehuset-namsos.jpg?format=webp&width=512&height=293&quality=80)
Sykehuset Namsos
Havikvegen 8
7803 Namsos
![En hvit bygning med et skilt foran seg](/49c42e/siteassets/bilder/bygninger/sannangata-3-hovedbilde.jpg?format=webp&width=512&height=293&rxy=0.55%2c0.45&quality=80)
Sannangata
Sannangata 3
7713 Steinkjer
![Hovedinngangen til DPS Kolvereid. Foto.](/4a814a/siteassets/bilder/bygninger/dps-kolvereid-hovedinngang-med-skilt.jpg?format=webp&width=512&height=293&quality=80)
DPS Kolvereid
Bjørkåsveien 17
7970 Kolvereid
Transport
Praktisk informasjon
Artikler
Kurs
- Bipolargruppe, Sykehuset NamsosEt behandlingstilbud for deg som har bipolar lidelse.Bipolargruppe, Sykehuset NamsosDato kommer
- Bipolarskolen del 1, DPS StjørdalEt behandlingstilbud for deg over 18 år med bipolar lidelse og dine nærmeste pårørende, fortrinnsvis partner.Bipolarskolen del 1, DPS StjørdalDato kommer
- Bipolarskolen del 1, Sykehuset LevangerBipolarskolen består av tre deler. Del 1 er et tilbud til deg over 18 år som er nydiagnostisert med bipolar lidelse og dine nærmeste pårørende, fortrinnsvis partner.Bipolarskolen del 1, Sykehuset LevangerDato kommer